2011 I Naiste Tantsupidu – käidud! 10.06.2011

Tegelikult oli lihtsalt linnukese kirja saamisest asi kaugel. Jõgeva naised koos mõningate meesjõududega olid kokku pannud suurepärase südamliku peo. Alustagem kasvõi sellest, et reede hommikul külmapealinna maile jõudes tervitasid teeotstel rahvariides naised-neiud kõikvõimalike juhatavate siltidega. Eks nad teadsid juba ette, mis juhtub, kui tuhanded autoroolis olevad õrnema soo esindajad oma neljarattalistega pesakohta otsima hakkavad.

Äraeksimisvõime leidis kinnitust ka meie naiste näitel. “Näen silti 33 km Põltsamaale ja 34 km Mustveesse – kummale poole peab keerama?” Hiljem selgus, et tuli hoopis tagasi keerata, kuna õigest teeotsast oldi ca 15 km mööda uhatud. Ikka juhtub.

Juhtus ka meestega ehk lugu sellest, et kui õhtul võõra tüdrukuga paadiga järvele aerutama lähed, siis järgmine päev hoia järvest heaga kaugele, muidu võid ujuma minnes oma abielusõrmuse kaotada. Õnneks oli tol päeval jumal eestlane ning järv andis sõrmuse tagasi. Uskumatu, kas pole 🙂

Järvest rääkides, siis Tuuriti majutuskoht asuski selle kaldal, täpsemalt oli meie pesapaigaks Kuremaa järve ääres olev Udu talu. Talu perenaisel oli silmnähtavalt hea meel külaliste saabumise üle ja ta paigutas meid nelja väikesesse voodite ja külmkapiga sisustatud majakesse. Kui meeletu hulk sääski välja arvata, siis paremat tantsupeo majutust annab otsida.

Äärmiselt tore idee oli kaunistada autod sini-must-valge lindi või lipukestega. Mida lähemale linnale seda rohkem “tantsijate” autosid vastu vuras. Tekkis mõnus ühtehoidmise tunne. Nagu ka esimesel proovipäeval, kui kõik tantsijad risti käed ühendasid ja “tüdruk, armastan päikest ja tuult” laulsid.

Üldse oli pikk nädalavahetus rohkem puhkuse eest. Kuigi päeval küttis päike täiega, siis proovid olid parajalt, kuidas nüüd öeldagi, rahulikud. Nii mõnelegi uuele tuuritile oli see esimeseks tantsupeo kogemuseks, aga nagu nägudest näha, jäid nad väga rahule. Õnneks oli segarühmade osakaal tasakaalus peo ideega – jutustada naise lugu, mis õnnestus suurepäraselt. Viimane kontsert oli eriti emotsionaalne ning läks põhimõtteliselt täissaalile.

Ahjaa, kui koju sõitma hakates oli pikk parklast väljasõidu tee palistatud rõõmsate kohalike tantsurühmade inimestega hüvasti jätmas, siis oli ikka uskumatult hää tunne.

Aitähh Jõgeva! Aitähh sulle, Eesti naine!