2014 Tantsufestivalil Horvaatias – tulvaveed ja trummitüdrukud 24.09.2014

Just peale aktiivse suvitushooaja lõppu, kui Pärnus päike juba madalamalt käis, oli Tuurit-Tuuriti tantsuseltskonnal meeldejääv võimalus osaleda Horvaatias toimunud tantsu- ja muusikafestivalil.

Enne esinemist Postiras

Maalilisel Braći saarel 11.-15. septembrini toimunud festivalile oli kohale tulnud paarkümmend kollektiivi üle Euroopa. Eestlasi oli seal teisigi, me sõbrad Kuljusest Tallinnast. Esmakordselt osalesime festivalil, mille korraldus jagunes kohaliku turismiedendaja ja ühe Ungari festivaliorganisatsiooni vahel. Samuti oli meie jaoks uudne, et rahvatantsijate-rahvamuusikute kõrval osalesid festivalil puhkpilliorkestrid ja nende osavalt trummipulki keerutavad tantsutüdrukud.

Festival algas tugevas äikesevihmas pika, kuid meeleoluka ja mitmekesise ühiskontserdiga. Õnneks olid korraldajad õues asuvale lavale ka alternatiivi – kultuurimaja – leidnud, nii et keegi vihma kätte ei jäänud. Et kultuurimaja lava oli märksa väiksem kui õuelava, mille mõõtmetega olime kodus tantse ette valmistades arvestanud, siis pidime kohapeal kiirelt mõned muudatused tegema – näiteks et ikka kümme naist korraga lavale mahuks „Simmanipolkat“ tantsima. Samas lisavad seesugused väikesed ootamatused ainult vürtsi.

Järgmistel päevadel oli ilm imeilus ning meie esinemistest sai osa märksa rohkem rahvast. Teisel õhtul toimus meeleolukas rongkäik mööda Supetari linna kaunist promenaadi. Festivali viimasel õhtul sõitsime oma naaberkülla Postirasse, kus meie lavaks oli väikese jahisadama kai. Taamal loojus päike otse merre, pilved moodustasid imelisi mustreid ja heledad dolomiidist majad õhkasid päeval kogutud päikesesooja. Kahtlemata oli see üks ilusamaid kohti, kus me tantsinud oleme!

Tuurit-Tuurit teel Braći saare karnevali rongkäigule

Lisaks kontsertidele ja rongkäigule, kus osalejad end enamasti ülihästi tundsid, oli festivali ametlikuks osaks ka osalemine Supetari linnapea vastuvõtul. Suurima tähelepanu osaliseks sai meie tantsuõpetaja Eneli Rüütli pisitütar Säde Lee, kes kandis uhkelt Eesti rahvarõivaid.

Nagu juba heaks tavaks on saanud, on tuuritlastel iga pikema reisi jaoks valmis sepitsetud ja kodus kavana paika pandud ka tutvumine festivali piirkonda jäävate vaatamisväärsustega. Nii ka seegi kord. Riia-Bergamo lennureisi järel suundusime esmalt Garda järve äärde – mainimist väärivad nii jalutuskäigud järve kallastel, karastav varahommikune suplus, Verona piiskopkonna mägedes asuva pühamu Madonna del Corona külastus ja Verona linna saladuste avastamine. Sloveenias külastasime poolenisti kalju sisse ehitatud Predjama lossi ja Postojna koopaid, kus sai näha stalagmiite, stalagtiite ja haruldast pimedat kahepaikset looma olmi.

Horvaatias pakkusid lisaks Braći saarele silmailu ja hulgaliselt positiivseid emotsioone mandril asuvad rahvuspargid ja linnad. Kuna see suvi on Horvaatias keskmisest märksa vihmasem olnud, siis ootas meid võimas vetemöll nii Krka koskede kui Plitvice järvede juures. Viimasest jäi eriti meelde põlvini külmas tulvavees sumpamine – kõikidele radadele ei olnud lihtsalt veel jõutud lisada märke „Üleujutuse tõttu suletud“. Meie reisi lõpetas ajaloolis-romantiline Veneetsia koos „Oige ja vasembaga“ Püha Markuse väljakul.

 

Krka rahvuspargi kuulsad kosed

Kokkuvõtvalt võib öelda, saime selle suurepärase reisiga ühendada andmis- ja saamisrõõmu – kultuurielamused meie endi jaoks ja Eesti rahvatantsu tutvustamine sealsele rahvale. Aitäh Kulkale toetamast!

Järgmine festival ootab meid loodetavasti juba järgmisel sügisel, kuid vahepeal on veel palju põnevat plaanis, suurüritustest näiteks Pärnumaa tantsupidu ja meeste kolmas tantsupidu Rakveres. Meie trennisaali uksed on aga avatud kõigile tantsukogemusega noormeestele, kes sooviksid end proovile panna. Lisainfot vaata Tuurit-Tuuriti kodulehelt (www.tuurit-tuurit.ee)