2010 Läti=rahvatants :)

Ühel vihmasel laupäeval pakkis Tuurit-Tuurit asjad vanasse heasse kollasesse bussi ja hakkas lõunanaabrite suunas sõitma. Sealt, täpsemalt Riia lähistelt Carnikavast tuli juba suvel kutse sõpruskontserdile esinema tulla

Mõned tunnid enne kollast bussi startis Läti poole ka teine (esimene) ekipaaž, Tuuriti vilistlas- ja tegevrühma esindajaid ning nende lähisugulastest koosnevat fännklubi sõidutav must auto. Tegemist oli Riia-huvilistega, kes külastasid sealset automuuseumi (soovitavad seda ka teistel teha), käisid vanalinna risti-põiki läbi (hmm, vihmavarjud ja mütsid-kindad oleksid võinud kaasas olla) ja edendasid Läti majandust (arvake, mitu hõrku koogikest ja torditükki viis inimest suudavad ära süüa).

Carnikavas korraldas traditsioonilist rahvatantsijate sõpruskontserti sealne tantsurühm Arnika. Kontsert oli täitsa uhke, lisaks väliskülalistele Pärnust astus üles mitmeid Läti rühmi, kes oma hüpete ja hüpakutega enamusele eestlastest silmad ette tegid. Rahvatants ja Läti kuuluvad kokku, see on kindel. Õppisime oma esinemisest kahte asja: Lätis tuleb alati hoogsaid tantse esitada ja Läti lippu tuleb esinemise ajal lehvitada. Siis on publiku poolehoid garanteeritud.

Lätlaste vastuvõtt meile oli väga külalislahke ja sõbralik. Pirukad ja kohv enne esinemist, püüdlik eestikeelsete sõnade-väljendite kasutamine edasisel peol jne. Andruse eestvõttel saime me neile läti keeles vastata. Kuigi meie vestmikus oli umbes kümmekond lauset, sai nendega täitsa hakkama. „Es nesmu milionars“ oli hitt.

Lätlaste rahvatantsu kõrget taset sai juba kiidetud, aga lisaks sellele oskavad nad ka väga hästi pidutseda. Me polnud veel enne näinud, et ühemehebänd võiks nii vägev olla. Kontserdile järgnenud tantsulka algas maratontantsuga, mis võis kesta nii 15-20 minutit (ajataju kadus kõigil ning seetõttu täpseid andmeid ei ole esitada). Popurrii ajal hüüatas/teadustas muusik, kui palju veel tantsu lõpuni jäänud on: „Ešjo 5 kilometrov“ jne. Selle kõige ajal plaksutati paare lahti, nii et lauas istujad nägid oma kaaslasi iga tantsuringi järel uue paarilisega mööda keerutamas. Peo ajal, kui ühemehebänd puhkas, näitasid tantsurühmad veel oma oskusi. Nimelt tuli kõigil kodus ette valmistada mingi esinemisnumber. Meie tegime „Merimiest“ koos naiste osaga, lätlased lubasid selle tantsu video järgi ära õppida.

Peo käigus sai sõlmitud uusi tutvusi, jagatud visiitkaarte ning korjatud esinemiskutseid. Ühele me kahjuks minna ei saa, olime ennast selleks õhtuks juba mujale esinema lubanud. Aga kevadel peaks üks rahvusvaheline festival toimuma…